Kolejderge Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary, shetel azamattarymen azamattyǵy joq adamdar, 9 synyp, 11 synyp túlekteri qabyldanady.
Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdaryna oqýǵa qabyldaý kezinde tulǵalarǵa kvota «Bilim týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes belgilenedi.
Qabyldaý kvotasynyń mólsheri «Tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi jáne joǵary bilimniń bilim berý baǵdarlamalaryn iske asyratyn bilim berý uıymdaryna oqýǵa túsý kezinde qabyldaý kvotasynyń mólsherin bekitý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2012 jylǵy 28 aqpandaǵy № 264 qaýlysymen bekitilgen. 9 kvotalyq sanat bar.
Ótken jyldan bastap kolejderge túsý kezinde bir qatar jańashyldyqtar engizildi.
Birinshiden: eger buryndary kolejder boıynsha memlekettik tapsyrys oryndary komısıa arqyly bólingen bolsa, qazirgi kezde «Stýdentten aqsha» jobasy júzege asyrylýda, ıaǵnı talapker qandaı kolejge baryp oqýǵa bolatynyn ózi tańdaıdy, sáıkesinshe búdjet sonda jiberiledi.
Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdaryna tulǵalardan ótinish qabyldaý 25 maýsymnan bastalady.
Ekinshiden: túsý emtıhandary bolmaıdy, tek keıbir mamandyqtarda ǵana. Medısınalyq jáne shyǵarmashylyq mamandyqtar boıynsha memlekettik tapsyrys arqyly oqýǵa túsýshiler Bilim basqarmasynyń aqparattyq júıesi arqyly arnaıy nemese shyǵarmashylyq emtıhan (medısınalyq mamandyqtar boıynsha – psıhometrıkalyq testileýden ótý úshin) tapsyrýǵa tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdaryna joldanady.
Úshinshiden: talapker buryndary konkýrska qatysýǵa ótinish berý kezinde tek bir kolejdi jáne bir mamandyqty ǵana tańdaǵan, al endi tórt kolej jáne tórt mamandyq, biliktilik (qajet bolǵan jaǵdaıda), oqý tilin (qazaqsha, oryssha), bilim deńgeıin tańdaý múmkindigi bar.
Kolejdi nemese mamandyqty tańdaýdy kem degenge 2 ret aýystyrýǵa bolady.
Tórtinshiden: Konkýrs atestatqa sáıkes mindetti jáne beıindi pánder baǵasynyń orta konkýrstyq baly boıynsha talapkerlerdi avtomatty bólý joly arqyly Bilim basqarmasynyń aqparattyq júıesi arqyly júrgiziledi.
Baǵanyń orta baly qalyptasady:
negizgi orta bilimi bar túsýshilerge (9 synyp) – úsh pánniń baǵalary boıynsha: mindetti pánge (qazaq tili nemese orys tili), qalǵan eki pánge mamandyqtyń beıini boıynsha.
jalpy orta bilimi bar túsýshilerge (11 synyp) – Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý – tórt pánniń baǵalary boıynsha: mindetti pánderge (qazaq tili nemese orys tili, Qazaqstan tarıhy), qalǵan eki pánge mamandyqtyń beıini boıynsha.
Pedagogıkalyq, medısınalyq jáne shyǵarmashylyq mamandyqtarǵa túsýshiler úshin atalǵan baǵalarǵa arnaıy emtıhannyń baldary qosylady.
Oqýshylar quramyna qabyldaý:
1) kúndizgi oqý nysanyna – kúntizbelik jyldyń 30 tamyzyna;
2) keshki jáne qashyqtyqtan oqý nysanyna – kúntizbelik jyldyń 30 qyrkúıegine deıin júrgiziledi.
Sonymen, talapker kolejge túsýge sheshim qabyldasa:
1) www.egov.kz saıtynyń «Bilim berý» bólimine kirip, kolejge oqýǵa túsýge
ótinish berýge bolady
nemese
2) abay-abiturient.kz belgilenetin aqparattyq júıeniń siltemesi boıynsha ótip ótinish berýge bolady.
Platformada jumys isteý týraly vıdeo jáne olarǵa silteme bilim basqarmasynyń «Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý» bóliminde, sonlaı-aq kolejderdiń saıtynda oranalasqan.
Sondaı-aq, kez kelgen jaqyn aradaǵy kolejge barýǵa bolady jáne ózine-ózi qyzmet kórsetý buryshyna baryp atalǵan portalǵa ótinish berýge bolady.
Qujattardyń tizbesi:
1) qujattardy qabyldaý týraly ótinish;
2) bilimi týraly qujattyń túpnusqasy;
3) 3×4 sm kólemindegi 4 dana fotosýret;
4) № 075-Ý nysany boıynsha medısınalyq anyqtama;
5) jeke basyn kýálandyratyn qujat (tulǵany salystyrý úshin). Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn kýálandyratyn qujattardy jeke ózi nemese zańdy ókilderi usynady.
Kórsetiletin qyzmetti alýshylar – sheteldikter jáne azamattyǵy joq adamdar olardyń mártebesin aıqyndaıtyn, turǵylyqty jeri boıynsha tirkelgendigi týraly belgisi bar qujatty usynady:
1) sheteldik – sheteldiktiń Qazaqstan Respýblıkasynda turýǵa yqtıar haty;
2) azamattyǵy joq tulǵa – azamattyǵy joq tulǵanyń kýáligi;
3) bosqyn – bosqyn kýáligi;
4) pana izdeýshi tulǵa – pana izdeýshi tulǵanyń kýáligi;
5) qandas – qandas kýáligi.
