Stýdentterdi qabyldaý memlekettik tapsyrys sheńberinde jáne aqyly negizde júzege asyrylady. Oqytý kúndizgi jáne syrttaı túrde júrgiziledi
Aqyly negizde oqý quny:
– kúndizgi oqý túri-jylyna 180 000 teńge
– syrttaı oqý túri.- jylyna 100 000 teńge Jyl boıy kolejde kýrstyq daıyndyq júrgiziledi.
Jalpy ereje
1. Radıotehnıka jáne baılanys kolejine (ary qaraı kolej)oqýǵa qabyldaýdyń osy erejesi Qazaqstan Respýblıkasynyń 2007 jylǵy 27 shildedegi «Bilim týraly» Zańynyń 5-baby, 11- tarmaqshasyna (ary qaraı – zań) sáıkes tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýdiń kásiptik oqý baǵdarlamalaryn júzege asyratyn bilim berý uıymdaryna oqýǵa qabyldaýdyń erejelerin bekitedi.
2. Kolejge qabyldanatyndar: Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary, sheteldik jáne azamattyǵy joq negizgi orta, jalpy orta, tehnıkalyq jáne kásiptik,orta bilimnen keıingi, joǵarǵy bilimi, sondaı-aq bilimi týraly qujattarymen (kýálik,atestat)birge erekshe bilimge degen qajettiligi bar azamattar.
3. Qazaqstan Respýblıkasynyń 2007jyldyń 27 shildesindegi «Bilim týraly» Zańyna sáıkes kolejge túsý barysynda Zańnyń 26-babynyń 8-tarmaǵynda, sondaı-aq 4-baptyń 24-1 tarmaqshasynda anyqtalǵandaı kvota qarastyrylǵan.(kásiptik oqý baǵdarlamasyn júzege asyratyn tehnıkalyq jáne kásiptik, orta bilimnen keıingi jáne joǵary bilim beretin uıymdarǵa oqýǵa qabyldaý barysynda kvota beriledi), olarǵa myna sanattaǵy adamdar jatady:
• İ,İİ top múgedektigi bar azamattarǵa, bala kezinen múgedekterge,
múgedek balalar -1 paıyz;
• Uly Otan soǵysynyń múgedekteri men qatysýshylarǵa jasalatyn jeńildikter men kepildikter boıynsha solarǵa teńese alatyndar – 0,5 paıyz;
• aýyldyń (selonyń) áleýmettik ekonomıkalyq damýyn aıqyndaıtyn mamandyqtar boıynsha aýyl (selo) jastary arasynan shyqqan azamattar – 30 paıyz;
• Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty bolyp tabylmaıtyn , biraq ulty qazaq azamattar – 2 paıyz;
• jetim balalar jáne ata – anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan balalar – 1 paıyz.
4. Oqýǵa túsý barysyndaǵy qabyldaý emtıhandaryn tapsyrý túrin kolej bekitedi.
2. Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýdiń oqý baǵdarlamasyn
júzege asyratyn bilim berý uıymdarynda oqýǵa qabyldaýdyń tártibi
Qujattardy qabyldaýdy jáne túsý emtıhandaryn ótkizýdi uıymdastyrý
5. Kolejdiń qabyldaý komısıasy dırektordyń 2018 jylǵy 29 naýryzdaǵy № 11-OD buıryǵy negizinde qurylǵan. 6. Qabyldaý mamandyqtar boıynsha júzege asyrylady
• 1306000 ” Radıoelektronıka jáne baılanys»
• 1306083 ” Pochta baılanysynyń tehnıgi»
• 1306093 ” Baılanys tehnıgi»
• 1306123 ” Tehnık-radıotehnık»
• 1306032 ” Pochta baılanysynyń operatory»
• 1306012 ” Telekomýnıkasıalyq jeliler men júıeler boıynsha elektromonter»
• M1306052″Baılanys montajshysy-kabelshi»
1304000 «Esepteý tehnıkasy jáne baǵdarlamamen qamtamasyz etý»
• 1304043 «Tehnık – baǵdarlamashy»
• 1304063 «Kompúterlik qurylǵylarǵa qyzmet kórsetý boıynsha tehnık»
• 1304012 «Elektrondy-esepteý mashınalarynyń operatory»
0502000 “Telekomýnıkasıalyq jabdyqtar men turmystyq tehnıkaǵa qyzmet kórsetý jáne jóndeý”»
0502012 ” Radıoelektrondyq jabdyqtardy (radıo -, tele -, aýdıo-, beıne) jóndeý jáne qyzmet kórsetý jónindegi radıomehanık-)»
1121000 ” Medısınalyq tehnıkany montajdaý, tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne jóndeý»
• 1121023 ” Jabdyqtardy jóndeý jáne paıdalaný tehnıgi»
1121012 ” Medısınalyq jabdyqtardy jóndeý jáne qyzmet kórsetý elektromehanıgi»
7. Qabyldaý nátıjeleri týraly aqparat oqýǵa túsýshilerge kúndizgi oqý bólimine 30 tamyzǵa deıin, syrttaı oqý bólimine 30 qyrkúıekke deıin qabyldaý komısıasymen aqparattyq stendterge nemese kolej saıtyna ornalastyrý arqyly jetkiziledi.
8. Bilim berý uıymdaryna oqýǵa tulǵalardyń ótinishterin qabyldaý:
1) orta býyn mamandaryn daıarlaýdy kózdeıtin tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý baǵdarlamalary boıynsha kúndizgi oqý nysanyna 20 maýsym men 20 tamyz aralyǵynda, keshki jáne syrttaı oqý nysanyna 20 maýsym men 20 qyrkúıek aralyǵynda.
2) jappaı kásipter men neǵurlym kúrdeli (aralas) kásipter boıynsha kadrlar daıarlaýdy kózdeıtin tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý baǵdarlamalary boıynsha – 20 maýsymnan 20 tamyzǵa deıin, keshki oqý nysanyna – 20 maýsymnan 20 qyrkúıekke deıin»;
9. Kolejge oqýǵa túsýge tilek bildirgenderge ótinishke qosa myna qujattardy usynady:
• Bilimi týraly qujattarynyń túpnusqasy
• № 086-Ý nysanyndaǵy medısınalyq anyqtama flúrotúsirilimmen (İ jáne İİ toptaǵy múgedekter men bala jasynan múgedekter úshin medısınalyq-áleýmettik saraptamanyń qorytyndysy), 3h4 kólemdegi 4 fotosýret.
• oqýǵa túsýshiniń jeke basyn kýálandyratyn qujattardy jeke, ata-analary nemese zańdy ókilderi usynady.
• sheteldikter jáne azamattyǵy joq tulǵalar olardyń mártebesin anyqtaıtyn, turǵylyqty jeri boıynsha tirkelgeni týraly belgisi bar qujatty usynady:
1) sheteldik – sheteldiktiń Qazaqstan Respýblıkasynda turýǵa yqtıarhaty; 2) azamattyǵy joq adam-azamattyǵy joq adamnyń kýáligi; 3) bosqyn – bosqyn kýáligi; 4) pana izdegen adam-pana izdegen adamnyń k
1. Erkin nysanda qabyldaý týraly ótinish;
2. Bilim týraly qujattyń túpnusqasy;
3. 3*4 sm fotosýret 4 dana;
4. Medısınalyq anyqtama 086-Ý/flúorografıa;
5. Ulttyq biryńǵaı testileý nemese keshendi testileý sertıfıkaty (bar bolsa).
6. Jeke basyn kýálandyratyn qujat (jeke basyn sáıkestendirý úshin);
- 1. Jalpy ereje
1.1. Apelásıalyq komısıa emtıhan jumystaryn baǵalaý kezinde biryńǵaı talaptardy saqtaýdy qamtamasyz etý jáne daýly máselelerdi sheshý, ShQO ákimdigi bilim basqarmasynyń “Radıotehnıka jáne baılanys koleji” KMQK (budan ári – Kolej) túsý synaǵyna qatysýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý maqsatynda qurylady.
1.2. Apelásıalyq komısıa kolejge túsý synaqtarynyń tizbesine engizilgen árbir jalpy bilim beretin pán boıynsha qurylady.
1.3. Apelásıa talapkerdiń apelásıalyq komısıa tóraǵasynyń atyna nemese baǵanyń tómendeýine ákep soqqan túsý synaqtary rásiminiń buzylýy týraly nemese onyń pikirinshe, túsý synaqtaryna qoıylǵan baǵa qatelesýi týraly dáleldi jazbasha ótinishi bolyp tabylady.
1.4. Apelásıalyq komısıa óz jumysynda mynalardy basshylyqqa alady:
– QR Konstıtýsıasyn;
– QR «Bilim berý»zańyn;
– Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýdiń kásiptik oqý baǵdarlamalaryn iske asyratyn bilim berý uıymdaryna oqýǵa qabyldaýdyń tıptik erejelerin;
– “Radıotehnıka jáne baılanys koleji” KMQK jarǵysyn»;
– “Radıotehnıka jáne baılanys koleji” KMQK qabyldaý komısıasy týraly erejesin»;
– “Radıotehnıka jáne baılanys koleji” KMQK qabyldaý erejeleri»;
– qoldanystaǵy Erejesin;
– kolej dırektorynyń buıryqtary men ókimderin;
– kolejdiń basqa jergilikti aktilerin.
2. Apelásıalyq komısıanyń quramy
2.1 Apelásıalyq komısıanyń quramyn kolej dırektory qabyldaý synaqtary bastalǵanǵa deıin 10 kúnnen keshiktirmeı bekitedi.
2.2.Apelásıalyq komısıany qabyldaý komısıasynyń tóraǵasy basqarady.
2.3 Apelásıalyq komısıanyń quramyna pándik komısıanyń tóraǵasy (onyń orynbasary), qabyldaý komısıasynyń jaýapty hatshysy (onyń orynbasary), qabyldaý jáne emtıhan komısıasynyń basqa da músheleri kiredi.
2.4 Apelásıalyq komısıanyń quramyna táýelsiz sarapshylar retinde bilim berý salasyndaǵy basqarýdy júzege asyratyn atqarýshy bılik organdarynyń ókilderi engizilýi múmkin.
3. Apelásıalyq komısıa músheleriniń quqyqtary men mindetteri Apelásıalyq komısıa músheleriniń quqyqtary:
3.1. Apelásıalyq komısıanyń usynystary men sheshimderin qaraýǵa jáne talqylaýǵa qatysýǵa;
3.2. Apelásıalyq komısıada talqylaý úshin suraqtardy daıyndaý kezinde qajetti aqparatty suraý;
3.3. Daýys berýge qatysý.
Apelásıalyq komısıanyń músheleriniń mindetteri:
3.4. Apelásıalyq komısıanyń otyrystaryna qatysý;
3.5. Talqylanǵan máseleler boıynsha usynystar engizý;
3.6 Hattamamen resimdelgen komısıa sheshimin talapkerdiń nazaryna jetkizý (qol qoıý arqyly).
4. Apelásıaǵa berý tártibi
4.1 Apelásıaǵa berý quqyǵy kolejge túsý synaqtarynda bilimin baǵalaýmen nemese baǵalaýdyń tómendeýine ákep soqqan túsý synaqtarynyń prosedýrasymen kelispeıtin talapkerler beredi.
4.2 Qabyldaý synaǵyn ótkizý nátıjeleri boıynsha apelásıa qabyldaý synaǵynyń nátıjeleri jarıalanǵan kúni oqýǵa túsýshilerge jeke beriledi.
4.3 Apelásıalyq aryzda talapker oǵan qoıylǵan baǵasymen kelispeý sebepterin tolyq negizdeýi tıis.
4.4 Qabyldaý komısıasy barlyq jumys kúni ishinde apelásıalardy qabyldaýdy qamtamasyz etedi.
4.5 Apelásıany qaraý olar berilgen kúni nemese kelesi kúni júzege asyrylady, talapkerge apelásıany qaraý ýaqyty men orny habarlanady.
4.6 Emtıhannan “qanaǵattanarlyqsyz” degen baǵa alǵan, emtıhan ótkizý erejelerin buzǵan talapkerlerden apelásıalyq ótinishter qabyldanbaıdy.
Apelásıalardy qaraý tártibi
5.1 Apelásıalyq komısıanyń jumys ýaqyty men ornyn onyń tóraǵasy anyqtaıdy. Apelásıalyq komısıanyń jumysy aıaqtalǵannan keıin osy pán boıynsha apelásıalyq ótinishter qabyldanbaıdy jáne qaralmaıdy.
5.2. Oqýǵa túsýshi apelásıany qaraý kezinde qatysýǵa quqyly. Oqýǵa túsýshiniń ózimen birge jeke basyn kýálandyratyn qujaty jáne emtıhan paraǵy bolýy tıis. Kámeletke tolǵanǵa deıin zańǵa sáıkes tolyq áreketke qabiletti dep tanylǵan kámeletke tolmaǵandardy qospaǵanda, kámeletke tolmaǵan talapkerdiń (18 jasqa deıin) ata-anasynyń bireýi nemese zańdy ókilderiniń qatysýyna quqyǵy bar.
5.3 Ózge tulǵalardan, onyń ishinde talapkerlerdiń týysqandarynan apelásıalyq ótinishter qabyldanbaıdy jáne qaralmaıdy.
5.4 Kámeletke tolmaǵan talapkermen apelásıaǵa qatysqan baqylaýshylar jumysty talqylaýǵa qatyspaıdy jáne pándik jáne apelásıalyq komısıalardyń is-áreketterine túsinik bermeıdi.
5.5 Apelásıa ony bergen talapker bolmaǵan jaǵdaıda da qaralýy múmkin. Apelásıalyq komısıanyń otyrysyna bógde adamdardyń qatysýyna onyń tóraǵasynyń ruqsatymen ǵana jol beriledi.
5.6. Apelásıalyq ótinishti qaraý talapkerdiń emtıhandyq jumysy negizinde júrgiziledi jáne qoıylǵan baǵanyń obektıvtiligin anyqtaý bolyp tabylady, biraq emtıhandy qaıta tapsyrý bolyp tabylmaıdy.
5.7. Apelásıany aýyzsha emtıhan nemese áńgimelesý boıynsha qaraǵan kezde talapkerdiń aýyzsha jaýap paraǵyndaǵy jazbalar tekseriledi. Jazbasha qabyldaý synaqtary boıynsha apelásıany qaraý kezinde talapkerdiń jazbasha jumysyna qaıta tekserý júrgiziledi. Apelásıany qaraý barysynda túsý synaǵyn tapsyrý nátıjelerin baǵalaýdyń durystyǵy ǵana tekseriledi.
5.8 Emtıhan baǵasy tolyq durys oryndalǵan jáne resimd - 5.8 Emtıhan baǵasy tolyq durys oryndalǵan jáne resimdelgen tapsyrmalar sany durys anyqtalǵan jaǵdaıda ǵana ózgertilýi múmkin. Eger nátıje durys emes nemese nátıje joq bolsa, tapsyrma oryndalmady dep esepteledi.
5.9 Kórsetilgen merzimde kelmegen talapkerler úshin qaıta apelásıa taǵaıyndalmaıdy jáne júrgizilmeıdi. Nashar kóńil-kúıge silteme appelásıaǵa sebep emes jáne qaraýǵa qabyldanbaıdy. Túsý synaǵy kezinde naýqastanýy týraly medısınalyq anyqtamalar emtıhan bastalar aldynda kolejdiń qabyldaý komısıasyna usynylýy tıis.
5.10 Apelásıa qaralǵannan keıin apelásıalyq komısıanyń sheshimi shyǵarylady. Apelásıalyq komısıada kelispeýshilikter týyndaǵan kezde daýys berý júrgiziledi jáne sheshim kópshilik daýyspen bekitiledi. Daýystar teń bolǵan jaǵdaıda Komısıa tóraǵasynyń sheshýshi daýys berýge quqyǵy bar. Hattamamen resimdelgen apelásıalyq komısıanyń sheshimi talapkerdiń nazaryna jetkiziledi (qol qoıǵyzyp). 5.11 Apelásıalyq komısıanyń hattamalary apelásıaǵa ótinishtermen, emtıhan paraqtarymen jáne jaýap blankilerimen birge qabyldaý komısıasyna jiberiledi. Qajet bolǵan jaǵdaıda talapkerdiń emtıhan jumysyna, emtıhan vedomosine, talapkerdiń emtıhan paraǵyna jáne túsý synaqtary boıynsha derekter bazasyna ózgerister engiziledi.
5.12 Apelásıalyq komısıanyń jumysy aıaqtalǵannan keıin emtıhan jumystary qaraýǵa berilmeıdi jáne qoıylǵan baǵalar boıynsha shaǵym qabyldanbaıdy.
5.13 Apelásıalyq komısıanyń sheshimi túpkilikti bolyp tabylady jáne qaıta qaraýǵa jatpaıdy.
5.14 Osy ereje kolejdiń apelásıalyq komısıasy týraly jańa ereje qabyldanǵanǵa deıin qoldanylady.
1. Jalpy erejeler
1.1. ShQO ákimdigi bilim basqarmasynyń “Radıotehnıka jáne baılanys koleji” komýnaldyq memlekettik qazynalyq kásipornynyń daýly máselelerdi sheshetin komısıa (budan ári – kolej) Bilim berý prosesine, bilim alýshylardyń, stýdentterdiń, túlekterdiń bilimin baǵalaýǵa qatysty daýly máselelerdi sheshý úshin qurylady.
1.2. Daýly máselelerdi sheshetin komısıa kolejdiń pedagogıkalyq keńesiniń sheshimimen taǵaıyndalady, onyń ishinde emtıhan kezeńine; komısıa músheleriniń sany taq, keminde úsh adam bolýy kerek; komısıa tóraǵasyn kolej dırektory taǵaıyndaıdy. Komısıa quramyna dırektordyń oqý isi jónindegi orynbasary, bólim meńgerýshileri, ádisker, oqytýshylar kiredi.
1.3. Daýly máselelerdi sheshetin komısıa óz qyzmetinde mynalardy basshylyqqa alady Qazaqstan Respýblıkasynyń 2007 jylǵy 27 shildedegi № 319-111- “Bilim týraly” Zańyna, QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń 2013 jylǵy 10 qyrkúıektegi № 369 “Tehnıkalyq jáne kásiptik orta bilimnen keıingi bilim berý uıymdarynyń qyzmetiniń túrleriniń úlgilik erejeleri” buıryǵyna, kolejdiń Jarǵysy men basqa da jergilikti aktilerine, mamandyqtar boıynsha memlekettik bilim berý standarttaryna sáıkes júzege asyrylady.
1.4. Komısıa: jeke jospar, baǵdarlama boıynsha oqytýdy uıymdastyrý máselelerin; bilimdi baǵalaýdyń reıtıńtik júıesin engizýmen baılanysty daýly jaǵdaılardy; aralyq nemese memlekettik qorytyndy atestattaý kezinde aǵymdaǵy oqý jylyndaǵy pán (kásibı modýl) boıynsha bilimdi baǵalaýdyń obektıvtiligi týraly máselelerdi qarastyrady.
2. Daýly máselelerdi sheshetin komısıa
2.1. Ákimshiliktiń, oqytýshynyń, kýratordyń, bilim alýshynyń sheshimimen nemese is-áreketimen kelispegen jaǵdaıda bilim berý prosesiniń kez kelgen qatysýshysynyń ótinishin qaraýǵa qabyldaý;
2.2. Quziretine jatatyn árbir daýly másele boıynsha sheshim qabyldaý.
2.3. Bilim alýshyǵa belgi qoıý obektıvtiligi týraly sheshim qabyldaý úshin pándik-sıkldik komısıanyń oqytýshylaryn tartý (sheshim ótinish túsken sátten bastap úsh kún ishinde qabyldanady, eger jaýap berý merzimi qosymsha ótinish berýshimen kelisilmegen bolsa).
2.4. Máseleni óz betinshe zerdeleý úshin qosymsha qujattardy, materıaldardy suratý.
2.5. Qaqtyǵysýshy taraptardyń kelisimimen júrgizilgen zertteý negizinde buryn qabyldanǵan sheshimdi usynýǵa, toqtata turýǵa nemese joıýǵa.
2.6. Basqarý negizderin demokratıalandyrý nemese bilim alýshylardyń quqyqtaryn keńeıtý maqsatynda kolejdiń jergilikti aktilerinde ózgerister usynylsyn.
3. Daýly máselelerdi sheshetin komısıanyń músheleri
3.1. Komısıanyń barlyq otyrystaryna qatysý.
3.2. Berilgen ótinishterdi qaraýǵa belsendi qatysý.
3.3. Málimdelgen másele boıynsha ashyq daýys berý arqyly sheshim qabyldaý (sheshim oǵan daýys bergen jaǵdaıda qabyldandy dep esepteledi) músheleriniń keminde úshten ekisi qatysqan kezde Komısıa músheleriniń kópshiligi).
3.4. Eger ótinishti qaraýdyń qosymsha merzimderi eskertilmese, ýaqtyly sheshim qabyldaýǵa.
3.5. Ótinish berýshiniń tilegine sáıkes aýyzsha nemese jazbasha túrde ótinish berýshige negizdelgen jaýap berýge mindetti.
4. Daýly máselelerdi sheshetin komısıanyń qyzmetin uıymdastyrý
4.1. Daýly máselelerdi sheshetin komısıanyń otyrysy hattamamen resimdeledi.
4.2. Komısıa múshelerin bekitý jáne onyń tóraǵasyn taǵaıyndaý kolej dırektorynyń buıryǵymen resimdeledi.
4.3. Daýly máselelerdi sheshetin komısıanyń otyrystarynyń hattamalary oqý jyly úshin kolej keńesine esep beredi jáne keńes qujattarynda úsh jyl saqtalady.
Daýly máselelerdi qaraý úshin ÓTİNİSH
Men, Famılıam________________________________________________________________
Atym_______________________________________________________________________
Ákemniń aty__________________________________________________________________
Jeke basyn kýálandyratyn qujat __________________________________________
№ __________ qashan jáne kim berdi:_____________________________________________
Apelásıanyń mazmuny:
___________________________________________________________________
________________________________
qoly
Kúni, aıy, jyly __________________________
Ótinish qabyldandy
: